Aeg tundub üsna kiiresti minevat, varsti ongi Jaanipäev käes. Juba nädala pärast võib Birgitit ja Schnappit Eestis ka kohata ning seekord juba pikemalt. Eestis oleku aeg ei ole siiski puhkus, püüan 1500km kauguselt kodukontoris kõik oma tööülesanded täita. Ma loodan, et asi toimib nii. Kuna paljud mu tööasjad on nagunii Eestiga seotud, siis ülemused olid kenasti nõus sellise ümberkorraldusega.
Loodan veel, et ilmaennustus tõesti paika peab ning mai kuu teine pool Eestis suhteliselt suvine tuleb. Tegelikult pole siin Tromsøs ka ilmal väga viga. 24 tundi valget aega mõjub paremini kui ma arvata oskasin. Imelik on ainult magama minna nii valges. Tuleb kella vaadata ja magama sundida ennast, sest muidu aru ei saa, et magamamineku aeg on. Schnappi aga arvab, et kui tema päeval üksi olles oma isu täis magab siis on väga vahva käia öösiti valges jalutamas. Oskab nii veenvalt käituda, et tal on hädasti õue vaja, aga tegelikult on noormehel hoopis mängutuju.
Kirjutan siia veel ühe toreda loo "Polaarpäevast". Töökaaslane Stian (norrakas) rääkis, et paar aastat tagasi reisis siia üks ameeriklane. Ta tuli spetsiaalselt selleks, et näha "Midnight Suni" (tõlkes keskköine päike). Keskköine Päike nähtud, siis pöördus kohtusse, et ta on petta saanud- Keskköine Päike ja tavaline Päike on samad asjad. Tõesti ei tea mida ta siis lootis või arvas. Loomulikult naerdi ta välja. Mul tekkis nüüd küsimus, et miks ta selle jaoks Norra pidi tulema, lähemal Kanadas on ju ka poolaarpäev ja polaaröö. Pidi olema tõesti sündinud lugu muidu.
Polaarpäev kestab siin 18 Mai- 26 Juuli. Soovitaksin Teil sellel perioodil külla tulla. Mul on mitu plaani selleks perioodiks: minna öösel mägedesse jalutama, kalale ning imetlema kesköist päikest selle asjaga:
Lisan veel mõned pildid kodukohast. Kesklinnas elades peab koeraga leppima linnas ja sadamas jalutamisega. Schnappile tundus meeldivat see.
Üks mõte veel, enne magama minekut. Minu pöhiline infoallikas ongi mu töökaaslane Stian. Kuna me hetkel ühes ruumis istume, siis vestleme päris palju. Tema räägib mulle Norra elust ja mina talle Eestist. Mulle meenub üks artikkel, kus oli kirjutatud, et Eesti on maailma turvalisem koht elamiseks. Meil ei ole ju suuri maavärinaid, hiigelsuuri üleujutusi jne. Samas ei ole ka väga ohtlikke roomajaid, ämblikke ning muid ohtlike elukaid. Siin Tromsøs ei ole ka maavärinaid, erilisi üleujutusi, usse ei ole kohe üldse ning isegi puuke ei ole. Tromsøs ei ole eriti kurjategijaid ka, mõned poolakad ja lätlased ainult võibolla. Niiet tundub, et Tromsø on veel parem koht elamiseks. Okei, tegelikult vist võib suure miinusena siiski välja tuua "Lumerohkuse". Just kuu aega tagasi jäi keegi lumelaviini alla ja suri. Stian rääkis, et puugid on ühed vastikumad asjad. Õnneks põhjas neid ei ole, aga Oslo kandis on need täitsa olemas. Ta oli väga üllatunud, et nende kaitseks on vaktsiin olemas. Oslost ei tasu vist üldse rääkida, seal pidi väga palju narkomaane olema.
Et asjas päris kindel olla usside kohapealt, siis kontrollisin selle fakti üle. Pildi pealt on näha, et tõesti usse täitsa Põhja-Norras ei ole. Selle üle on mul väga hea meel :)
| Rästiku leviala Euroopas |





No comments:
Post a Comment