Viimasel ajal ei olegi blogis kirjutanud. Suuresti sellepärast, et ei olegi midagi kirjutada ning teisalt, ega nagunii keegi seda loe :)
Mis siis vahepeal toimunud on? Elu läheb ikka endist viisi edasi, käin Eesti ja Norra vahet. Ma olen juba nii väsinud ja tüdinenud sellest reisimisest ja kahes kohas elamisest. Eks paljud mõtlevad, et mis ma vingun. Ilmselt keegi ei mõista seda enne, kui on reisinud koos KOERAGA nii nagu mina. Enda asjade tassimisest olen loobunud. Olen loonud täitsa eraldi garderoobid omale Eesti ja Norra. Norras on mul vähe asju, kuna siin nagunii kuskil peale töö ei käi.
Lisaks koerale püüan ma veel tassida söögikraami Norra, seda kahel põhjusel. Esiteks ei ole Norras osasi häid asju, mis Eestis ning teiseks osal söögikraamil on hind ikka ulmeliselt kallis. Eesti söök on ikka kõige parem. Norras ei ole näiteks musta leiba ja tavalist saia. Õnneks on hapukoor, piim ja jogurtid sarnase maitsega, kui mitte paremad. Hindadest ei tasu siinkohal muidugi rääkida. 350g hapukoort maksab 2 eurot ja liiter rammusat piima ka 2 eurot. Norra singid, vorstid ja viinerid meile ei maitse, aga hädapärast sööme küll. Lihatooted on väga väga kallid. Kui juba hinnad jutuks tulid, siis pean ka mainima, et olen leidnud paar asja, mis on Norras püsivalt soodsamad kui Eestis. Need asjad on siis: koera konserv, tuunikala vees, taco set, külmutatud kanakoivad ja oliiviõli. Väga ebaausalt kallis on minu lemmik- kartul, selle kilo hind on üle 2 euro.
Igastahes söök on siin väga kallis, tuleb koguaeg sooduspakkumisi jälgida, muidu jääks küll pankrotti.
Mul on tunne, et me elamegi ainult kodus käikude nimel. Tegelikult on see ju päris kurb elu. Igat reisi ootame nii hullult ja juba 3 päeva enne Eesti tulekut on hull ärevus sees. Nii kui jõuan Oslo lennujaamas Estonian Airi lennukisse, tunnen ennast koduselt ja naeratus tuleb näole. See tobe naeratus tuleb ka Tallinna lennujaamast välja astudes. Sama rääkis ka Jörgen, et siuke tobe enda ette irvamine hakkab siis pihta. Nii vähe ongi õnneks vaja. Kahjuks on see õnn vaid hetkeline...
Ma mõtlen igapäev, et mida ma oma eluga peale hakkan: kas jään veel Norra tööle või peaksin Eesti töö otsima. See on nii keeruline küsimus, kuna mõlemal variandil on oma suured plussid ja miinused. Siiani, ei ole ma veel suutnud otsust vastu võtta. Muudkui lükkan seda otsustamist edasi. Samas on mul Eestis raske uut head tööd leida. Ma olen tegelikult selles ka pettunud, et naisterahval ehitusvaldkonnas on ikka väga raske läbi lüüa ja head töökohta ja head palka saada. Hetkel mind hoiab Norras kinni ainult Jörgen, sest miljoneid ma siin ei teeni ja Schnappil oleks ka Eestis kordades parem. Tegelikult ma tunnengi, et see punkt, kui ma ei suuda enam koera lennutamisega piinata, ei ole enam üldse kaugel. Unistan, et ühel ilusal päeval me siiski kolime Eesti. Eks näis, kõik unistused ei täitu...
Kuna meil miskit põnevat siin ei toimu, siis ei olegi mignitest sündmustest kirjutada. Lisan vaid mõned pildid.
 |
| Schnappi ja Jörgen teises kodus |
 |
| Peale titabeebi Frommy esimest vanniskäiku |
 |
Titabeebi Frommy
|
 |
| Frommyga väljas baaris |
 |
| Oslos |
 |
| Beriti ja Nataljaga |
 |
| Beriti ja Nataljaga |
 |
| Iga nädalvahetus on meil 1 taco õhtu Norras |
 |
| See on Schnappi mängu-nägu |
 |
| Siis kui nädalavahetusel igav on, tuleb torti teha |
