Kuna midagi erilist siia kirja panna ei ole, siis lihtsalt lisan pilte.
Punktis A on meie Tromsø kodu.
 | ||
Pühad on siin väga pikad. Ametlikud vabad päevad olid neljapäev ja reede ning esmaspäev. Nädala alguses oli kontoris juba tühjus, kolmapäeva poolest päevast olin uhkes üksinduses. Neljapäeval sain uhket üksindust nautida nii jõusaalis kui ka tööl kontoris. Hea meelega oleks pühade ajal tööd teinud, aga kahjuks ei olnud suurt teha. Igastahes Tromsø linn oli neljapäeval ja reedel täiesti välja surnud, ainult mõni üksik auto ja inimene liikus ringi. Meie pühasi ei tähistanud, mis siin ikka sellest suurt numbrit teha.
 |
| Üksi jõusaalis |
 |
| Tühi kontori esine |
Lõpuks käisin ära kodu lähedal asuvas Polaria muuseumis. Külastasin seda koos töökaaslase tütrega. Midagi erilist nüüd nagu ei olnud ja pilet oli ka kallis. Samas, midagi targemat mul ka teha ju ei olnud. Tromsøs vist eriti rohkem kohti ei olegi, mida külastada.
Ma koguaeg mõtlen, et mida need turistid siin teevad... ja välja ei ole veel mõelnud :)
Kõige suurem "rõõm" on igapäevane lumerookimine ja auto puhastamine. Seda saab teha lausa mitu korda päevas: hommikul, peale lõunat (käime kodus lõunat söömas) ning õhtul kui lähen Jörgenile tööle järgi. Ta tavaliselt lõpetab hiljem, kui mul on tööpäev läbi ja trenniski käidud. Seda lund on siin hetkel ikka ülipalju ja järjest sajab juurde. Kohutav! Tavaliselt peaks aprilli lõpus lumi sulama hakkama, aga ma kardan, et see aasta enne juunit seda ei juhtu :D
 |
| Vaade aknast |
 | |
| Iga hommikune rõõm... |
Ootame juba väga 12. aprilli, et saaks koju. Schnappit igatsen ka väga väga. Berit rääkis, et Schnappi ei ole üldse õnnetu- miks ta peakski. Tal on ju kodus sada korda parem kui siin: saab metsas kährikuid püüda, Nossuga mängida, Bosset kiusata ja muidugi Beriti närve süüa :)
